Millised on kõige levinumad kodulehe veateated ja mida need tähendavad?

Kui oled regulaarne internetikasutaja, siis suure tõenäosusega on sul ette tulnud olukordi, kus tahad mõnda veebilehte külastada, kuid sealt vaatab vastu hoopis kummaline numbritega veateade – näiteks 404, 502 jne.  Enamik inimesi panevad ilmselt mingit veateadet nähes sellise lehe esimese paari sekundi möödudes kinni ja ehk proovitakse kunagi hiljem sinna uuesti ligi pääseda. Samas alati tuleb kasuks, kui veateadet märgates teaksid sa kohe, millise tõrkega seal tegu on – seda nii veebiomanikul kui külastajal. 

Oleme välja toonud levinumad veateated, mis võivad veebilehte külastades esineda.

Error 404

Kahtlemata on üks kõige levinum veateade internetis “Error 404” ehk “lehekülge ei leitud”. 404 veateade kuvatakse kasutajale siis, kui ta külastab veebiaadressit, mille sisu pole talle kättesaadav.

Põhjuseks võib olla näiteks valesti sisestatud veebiaadress ehk URL või on omanik selle hoopistükkis üldsegi serverist ära kustutanud. Kontrolli üle URL ja kui see on õige, siis tead, et viga pole sinus.

500 Internal Server Error

500 Internal Server Error tähendab seda, et veebisaidi serveril on mingisugune probleem, mille põhjust ei suudeta täpselt kindaks teha. Veateate korral ei saa külastaja ise midagi teha ning probleemi peab likvideerima veebiomanik.

Reeglina viitab see sellele, et veebisaidi programmeerimises on probleem või ajutine tõrge. Peamised põhjused sellise veateate ilmumisel on järgmised:

• .htaccess faili on lisatud keelatud direktiivid. Mitmed direktiivid on keelatud turvalisuse tagamise jaoks.
• PHP skript võtab liiga palju mälu- või protsessoriressurssi.
• PHP skripti handleri seadmisel on tehtud viga. Iga CGI scripti alguses on reeglina kirjas interpretaator, mis seda skripti töötleb (Perli skripti puhul näiteks #!/usr/bin/perl)
• PHP skriptis on kasutatud ebakorrektset reavahevormingut. DOS stiilis reavahede asemel tuleb kasutada UNIX stiilis reavahesid (seda vähemalt real, kus määratakse interpretaator).

503 Service Unavailable

Samuti kimbutab veebilehti üpriski tihti “503 Service Unavailable” veateade, mis tähendab, et veebisaidi server pole praegusel hetkel saadaval.

503 veateade võib esineda siis, kui näiteks veebiserver on liiga suure koormuse all, seal toimuvad parasjagu hooldustööd või millegi muu tõttu, mis nõuab põhjalikumat analüüsi.

Tähtis on meeles pidada, et viga peitub siiski veebisaidis ning mitte kasutajas. Reeglina kasutaja ise probleemi lahendada ei saa ja peab ootama senikaua, kuni see korda tehakse.

408 Request Timeout

“408 Request Timeout” tähendab seda, et kasutaja poolt saadetud päringut ei oodatud etteantud aja jooksul ära. Mureallikas võib olla nii kasutaja aeglane ühendus kui ka serveri enda oma.

Proovi enda päringut uuesti korrata ja kui veateade minema ei lähe, siis katseta igaks juhuks veel teisi veebilehti. Kui probleem esineb ka muudel saitidel, tuleks kontrollida enda internetiühendust.

Kui aga teised veebilehed laevad kenasti ära, siis on viga esimese saidi serveris.

400 Bad Request ja 403 Forbidden

“400 Bad Request” ja “403 Forbidden” on järgmised kaks üsnagi tuntud veateadet peale legendaarset 404.

Veateade 400 tähendab, et pöördumises esines mingisugune tõrge. Tavaliselt viitab see sellele, et brauseri saadetud andmed ei vasta HTTP-protokolli reeglitele. Server ei saa aru, kuidas valesti vormindatud süntaksiga päringut töödelda. Näiteks oli kasutaja poolel midagi valesti: ebastabiilne internetiühendus, operatsioonisüsteemi turvaprobleem, vahemälu probleem või vigane brauser.

Võrdlemisi tihti võib kohata ka “403 Forbidden” teadet, mis annab kasutajale märku, et tal puuduvad õigused antud lehekülge näha. Probleemi võib lahendada samale leheküljele sisselogimine.

502 Bad Gateway

“502 Bad Gateway” pole kuigivõrd levinud, kuid sellegipoolest kasulik kõrva taha jätta. Veateade ilmub siis, kui veebiserver ei saa teisest veebiserverist õiget vastust. Mure lahendamiseks võib proovida lehte uuesti laadida või külastada veebisaiti mõnest teisest brauserist.

Kui kumbki lahendus edukat tulemust ei anna, peab jällegi ootama ja hiljem tagasi tulema.

429 ja 431

Eelnevatele veakoodidele lisaks on arendusega rohkem kokku puutunud kasutajad sattunud silmitsi veateadetega 429 ja 431. Kuivõrd tegemist on juba pisut spetsiifilisemat laadi koodidega, siis nende kohta saab asjast huvitunu rohkem lugeda siit ja siit.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.